Babülon Piiblis nimetatakse Babüloni linna kui Paabelit. Babüloni linna asutas ,,vägev kütt" Nimrod. Babüloni linn oli muistne Vana ja Uue Babüloonia pealinn. Linn on nelinurkse kujuga ja umbes 96km ümbermõõduga. Linna ümbritseb suur veega täidetud kraav ja linnast voolab läbi Eufrati jõgi. Ümber linna on 23 ja 92 m kõrgune müür. Müüris on 100 väravat. Asub Eufrati ääres, praeguset Bagdadist umbes 80 km lõunas. Elati tihedalt üksteise kõrval põletamatta tellistest lamedakatustega majades. Enamasti oli neil sisehoov, kust pääses edasi elu ja oleruumidesse. Suuremad majad olid mitmekorruselised, alumistel korrustel tööruumid ja poed ning ülemistel korrustel olid eluruumid. Babüloni linn ehitati kuningas Nebukadnetsari ajal üles läbimõeldud plaani järgi ristuvate tänavate ja ristkülikukujuliste kvartalitega. Linnast välja poole jäid aedade rohelusse uppuvad eeslinnad.
aastal lõppes vanameelsete vastuseisu tõttu tulemusteta. 3. India Portugallaste jõudmine Malabari rannikule tõi kaasa sündmusi, mis viis oluliste muudatusteni India ühiskondlikus elus.1526.a rajasid Afganistanist tulnud vallutajad India põhjaosas Moguli riigi ja hõivasid 17. saj lõpuks enamuse Indiast. Tugevnes islami ja kristluse mõju ning Euroopa riikide poliitiline aktiivsus.Igapäevaelus suuri muutusi ei olnud.Indiat võib iseloomustada kui keelte ja kommete Paabelit. Suurmogulite dünastia silmapaistvaim valitseja oli Akbar Suur (1556-1605), kes kuulutas end jumala esindajaks maa peal ja kõigi indialaste erapooletuks juhiks.Suurmogulid olid pärsia kirjanduse ja kunsti suured austajad.Laialt levis Tulsi Dasi (1532-1632) poeem ,,Ramayana", kus ta arendas humanismi ideid, kritiseeris sotsiaalset ebavõrdsust ning moraalitust.Arhidektuuris vastandusid bambusest ja kõrkjatest ehitatud lihtrahva elamud ametliku ehituskunstiga, milles domineeris pärsia mõju