lainud käibele ei Vidal de la Blache'i "pays" ega ka saksa "Landschaft", vaid ikkagi strabolik "regioon". 2. Regiooni kirjeldatakse kui vastastikm6jus olevate loodusnähtuste ja inimtegevuste p6imikut. See väide toimib: a) "filtrina" -geograafilised on ja kirjeldusse tuleb haarata ainult vastastikm6jus olevad nähtused ja tegevused; b) kirjelduse ülesehitamise p6him6ttena, selle kava alusena -faktid tuleb esitada samades seostes, nagu nad selles p6imikus tegelikult esinevad, ja nii, et vastastikm6ju kirjelduses v6imalikult selgesti esile tuleks. 3. Geograafilist regiooni m6isteti kui ruumilist klassi: a) ta sisuks, universaaltunnuse väärtuseks, on teatav konkreetne vas tastikm6jude p6imik (olgu see p6imik siis keskendatud kliima-tek toonika, eluruumi, kultuuri v6i elulaadi ümber); b) see regiooni sisu, niisiis ka regioon ise, on omaparane, v6ibolla isegi kordumatu, ja see omapära tuleb kirjelduses selgesti avada;
1.Geograafia ülesanne on Maa kirjeldus. Maa on aga regioonide mosaiik. Seega on geograafia iilesanne Maa kõigi regioonide kirjeldamine. 2.Regiooni kirjeldatakse kui vastastikm6jus olevate loodusnahtuste ja inimtegevuste p6imikut. See vaide toimib: a) "filtrina" -geograafilised on ja kirjeldusse tuleb haarata ainult vastastikm6jus olevad nahtused ja tegevused; b) kirjelduse iilesehitamise p6him6ttena, selle kava alusena -faktid tuleb esitada samades seostes, nagu nad selles p6imikus tegelikult esinevad, ja nii, et vastastikm6ju kirjelduses v6imalikult selgesti esile tuleks. 3. Geograafilist regiooni m6isteti kui ruumilist klassi: a) ta sisuks, universaaltunnuse vaartuseks, on teatav konkreetne vastastikm6jude p6imik b) see regiooni sisu, niisiis ka regioon ise, on omaparane ja see omapara tuleb kirjelduses selgesti avada; c) regioon on sisemiselt tihtlane, regioonisisesed erinevused, on vahemtahtsad ja neid ei tule r6hutada,