pidevas muutumises · Maa ja merep6hja reljeef muutuvad suhteliselt aeglaselt · Navigatsioonim2rgid, faarvaatrid, veepealsed ja veealused ohud muutuvad kiiresti · Kuna kaarti ettevalmistus ja v2ljandmine v6tab 8ksjagu aega, v6ib ka uus kaart p2rast v2ljaandmist vajada otsekohe korrektuuri · Korrektuuriinfo levikukiirusest ja kvaliteedist s6ltub paljuski meres6iduohutus. Kaardil kujutatud korrigeerimata elemendid v6ivad p6hjustada avariisid. Printsiibid 2... · S8stemaatilised andmete parandused ja t2iendused merekaartidel, mis toovad kaarti vastavusse reaalse situatsiooniga ongi merekaarti korrektuur · Korrektuur koosneb tervest kompleksist t88dest, mis algavad muutuste registreerimisest ja l6ppevad nende kandmisega kaartile · Kaarti ja teatmike muutuste kohta kogutakse andmeid pidevalt Korrektuuriandmete allikad · Andmete p6hiallikad on h8drograafiaasutused, laevade kaptenid,
mis p6hj ustavad armatuuri roostetamist. Milrs piiratakse SOs sisaldust liivas? 6 Kuna SO: on viiiivlitihend, siis see pdhjustab korrosiooni (korrosioonireaktsiooni intensiivsus kasvab). Suurema koguse viiiiveloksiidi kui 6hu saastaja korral vdib liiv tiiitematerjalina p6hjustada materjali hlvimise materjalis toimuvate ebasobivatest keskkonnatingimustest tingitud reaktsioonide t6ttu. 11. Kasutatud kirjandus - Loengukonspekt. Ehitusmaterjalid, L. Raado - mi.ttu.eelopik 12. Lisa Lisa l. Tabel 12.1. RT 33-10386 viimistluslcrohvi valmistamiselcs kasutatava liiva soovituslik terastilatline koostis ja piirid
veega kaotanud ka hulga soolasid. Sel juhul peab lisaks veele manustama tAiendar.alt ka mineraalaineid, sest tavalises vees neid vajali- kul mddral ei sisaldu (joon.2.5.). Kordamiskiisimused 1. Millised on organismides enamlevinud keemilised elemendid? Milliste keemilis- 2.4. Joodipuudus te iihendite ehitusse nad kuulur.ad? toidus vSib p6hjustada 2. Millises kaalulises vahekorras vajavad inimese kilpnddrme haigestumist. organismid mikro- ja makroelemente? 3. VSrrelge peamiste anorgaaniliste ja orgaaniliste iihendite sisaldust rakus. 2.5. Kui inimene on palju higistanud, siis on 4. Milles seisneb vee bioloogiline tiihtsus