F=G* Mm/r² (- r/r) Newtoni seadused pöördliikumise korral a= 1/dm *dF aT= 1/m *FT, kus FT=sin a ja a on nurk jõuvektori F, kuna sin a=1/r, kus l on jõu F õlg aT= 1/m * FT= 1/m *Fsin a= 1/m *F *l/r= 1/m* M/r, kus M=Fl on jõu F moment Pöörlemise dünaamika põhivõrrandi: aT=1/m *M/r = 1/mr² *M= M/I kus I=mr² on tükikese inertsimoment. I=pr²dV, kus p=m/V Pascali seadus p=F/S, F=pS, kus F on rõhumisjõud ja S on pinnatüki ristsirge. Archimedese seadus p1S1+p2S2+p3S3+p4S4+p5S5+p6S6+P=0 p2S2=-p4S4 ja p3S3=-p5S5 p1S1+p6S6=-P= - mg= -pVg kus p on vedeliku tihedus ja V=hS kuubi ruumala. p1S1-p6S6=-ph(S1=S6)g p6-p1=pgh. H on kuubi kõrgus. p(h)=pgh kus h kaugust vedeliku pinnani. Archimedese seadus F=p6S-p1S=pgSh=pgV, keha kaal P=p1gV. P=P-F
Tuum tuuma ja elektroni vahel nõrgeneb, elektroni koosneb nukleonidest: prootonitest (laeng +1) ja potentsiaalne energia kasvab) välimise kihi elektrone. neutronitest (laeng 0). Elektronpilve moodustavad Seega on reaalne orbitaalide täitumise järjekord kiiresti liikuvad elektronid (laeng -1). Pea kogu aatomi mass on koondunud aatomi tuuma. 1s2s 2 p3s3 p4 s3d 4 p5s 4d 5 p6 s 4f 5d 6 p7 s5 Elektronide olemus on dualistlik neil on nii osakese (seisumass, laeng) kui ka laine omadused (lainepikkus, Keemilise sideme üldiseloomustus sagedus). Liikuvat elektroni aatomis vaadeldakse nagu seisvat lainet kolmemõõtmelises ruumis. Mistahes keemiline side põhineb elektromagnetilisel
annaabi.ee 
