Eesti murded I konspekt
ä-harmoonia: viädä ‘viia’;
Saarte murre
Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Kihnu, Ruhnu, Manija jne;
Kihnu murrak kolmel saarel: Kihnus, Ruhnus ja Manijal;
Nn. rootsipärane intonatsioon ja ö-häälik õ asemel;
Häälduslikud erijooned
Laulev intonatsioon;
õ – ö: vötame mönuga. NB! õ on olemas Pöide idaosas, Muhus ja Kihnus;
ä – 3 p33l ‘peal’;
ä – å: ‘paks’;
i > ü: püme ‘pime’;
ng > ŋŋ: hiŋŋed ‘hinged’, löŋŋad ‘lõngad’;
järgsilpides g, d: kadak : kadagu ‘kadakas’;
Morfoloogilised erijooned:
sisseütlevas -se (taluse ‘tallu’), lõputa (sadama ‘sadamasse’) või -he (jähe ‘jäässe’, töhe ‘töösse’);
eda-adjektiivid da-silbita (kaded ‘kadedad’, tobe ‘tobeda’);
Käskiva kv ains 2. p keeldkõnes -k/-g: istug mette ‘ära istu’;