Vees praktil. lahustumatu - vähesel määral lahustub paljudes org. lahustites, juhib halvasti soojust ja elektrit Keemil.OM: väävel reageerib – hapetega, leelistega → sulfitid, sulfiidid, polüsulfiidid, tiosulfaadid. S ühineb vahetult peaaegu kõigi lihtainetega. Halogeenidega → väävli halogeniidid, neist tähtsamad SF6, SF4, S2Cl2 Leelis- ja leelismuldmetallidega, Cu, Hg ja Ag-ga. Kõrgemal temp-l reageerib paljude metallide ja mittemetallidega. Vesinikuga → H2S, Fosforiga → P2S5 difosforpentasulfiid. Süsinikuga → CS2 süsinikdisulfiid Ühendid: vesinikuga - põhiühend H2S divesiniksulfiid, värvusetu, mädamunalõhnaga väga mürgine gaas. Hapnikuga - olulisemad oksiidid on SO2 ja SO3, tekivad väävli ja sulfiidide põlemisel. SO2 (vääveldioksiid) värvitu, terava lõhnaga mürgine gaas. SO3 (vääveltrioksiid) värvitu, äärmiselt sööbiv vedelik. Väävlit sisaldavad happed: H2SO3 (väävlishape) tekib väga vähesel määral SO2 lahustumisel vees
leelis- ja leelismuldmetallidega, Cu, Hg ja Ag-ga Kõrgemal temp-l reageerib paljude metallide ja mittemetallidega (elektropositiivsematega kui S) → sulfiidid vesinikuga → H2S (lihtainete otsesel ühinemisel) tuntud ka sulfaanid H2Sn (n ≥ 2) - ei moodustu otseselt kollased õlikad rasked vedelikud neist püsivaim H2S2 ind. ühenditena eraldatud sulfaanid n = 1 … 8 toatemperatuuril ebapüsivad (→ H2S + S) saadakse Na2Sx + HCl fosforiga → P2S5 difosforpentasulfiid süsinikuga → CS2 süsinikdisulfiid On tuntud ka ühendid elementidega, millega otseselt ei reageeri: lämmastikuga (nitriidid S4N4 jt., kulla sulfiidid Au2S ja Au2S3, jt.) 3.21.3. Lihtaine tootmine ja kasutamine Väävlit toodetakse nii lademetest, kus esineb a) ehedal kujul; b) sulfiidsete maakidena jm. Maailmatoodang ca 60 milj.t/a, mis jaotub: ca 50% – väävelhappe tootmiseks ca 25% – sulfitite saamiseks 10-15% – põllumajanduses (er
annaabi.ee 
