Pöörlemise dünaamika põhivõrrandi: aT=1/m *M/r = 1/mr² *M= M/I kus I=mr² on tükikese inertsimoment. I=pr²dV, kus p=m/V Pascali seadus p=F/S, F=pS, kus F on rõhumisjõud ja S on pinnatüki ristsirge. Archimedese seadus p1S1+p2S2+p3S3+p4S4+p5S5+p6S6+P=0 p2S2=-p4S4 ja p3S3=-p5S5 p1S1+p6S6=-P= - mg= -pVg kus p on vedeliku tihedus ja V=hS kuubi ruumala. p1S1-p6S6=-ph(S1=S6)g p6-p1=pgh. H on kuubi kõrgus. p(h)=pgh kus h kaugust vedeliku pinnani. Archimedese seadus F=p6S-p1S=pgSh=pgV, keha kaal P=p1gV. P=P-F
Rõhk on skalaarne suurus, sest tema väärtus vedeliku või gaasi antud punktis ei sõltu pinnatükikese S orientatsioonist. Selle väite tõestamiseks kasutame nn. tahkestamise printsiipi, mille kohaselt võib tasakaalutingimusi rikkumata asendada vedeliku mistahes ruumala tiheduse poolest vedelikuga võrdse tahke kehaga. PASCALI SEADUS: Kui vedelikus (või gaasis) poleks ruumjõudusid siis oleks tasakaaluting. rõhu võrdsus kogu ruumala ulatuses. Tasakaaluting. avaldub võrrandina: p2S=p1S+ghS. Jaganud võrrandi kõik liikmed S-ga saame p2=p1+gh. Seega on rõhkude vahe kahel eri nivool arvuliselt võrdne nende nivoode vahele jääva ühikulise ristlõikega vertikaalse vedelikusamba kaaluga. ARCHIMEDESE SEADUS: Üleslükkejõu suuruse ja suuna määramiseks asendame keha tahkestatud vedeliku või gaasiga. Et see tahkestatud osa jääb tasakaalu, siis peab sellele mõjuva raskusjõu tasakaalustama tema pinnale mõjuvate rõhumisjõudude resultant
L auaitp."*o" lsasi*,t- eA utrltc'A ,xl, d"*y^1* ai'"4^lLy*W g't^/ fitJtNe. hW*at.r-r*c. ruilbtxgLilw altalt 69q,^l ", PY - A,ffiatJtJtJll oa,twic*ot dA,.*& ped p&d'^uc- zpttQc. y^ry p* Jc1'c-p1s^y* il.-a^Wd'.t*ao, (Amtqa,a finvu&i wiq d* Nexi*v h!'^*.i^" antu"ttu^tttr o- **o *ny*tdl^*, luAa 6u*,,a.ffi'p;b^"^U tr Y*'yw ^^sdta"t'' bLqi.irq btlJA rd^q bl,u'fuhb*^ ba LIrLr.U ol"rl rtiw*t
annaabi.ee 
