Pöörlemisperiood on 15–50 miljonit aastat. Arvatakse et meie galaktika vanus on ligi 13,2 miljardit aastat. Seega on Linnutee galaktika peaaegu sama vana kui universum. Linnutee mass on hinnanguliselt 6x1011 kuni 1x1012 M☉. Kohalikus galaktikarühmas on Linnutee suuruselt teine, esimene on Andromeeda galaktika. Linnutee keskosa lähedal on Päikesest palju vanemaid tähti. Galaktika keskel on must auk, mille mass võrdub kolme miljoni meie päikesüsteemi Päikesega. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem. Tähtede suurusjärk on äärmiselt ebamäärane, kuna paljud väikese massiga tähed, näiteks kääbustähed, on raskesti avastatavad. Viimaste andmete järgi on Linnuteel umbes 50 miljardit planeeti, võrdluseks Andromeedas hinnanguliselt 1 triljon planeeti. 500 miljonit planeeti neist asuvad ka reaalselt kohas, kus elu (meile teada oleval kujul) oleks võimalik
Päike on suhteliselt noor, ta on osa tähegeneratsioonist, mis on tuntud kui Populatsioon I (ingl Population I), mille tähed on suhteliselt rikkad elementidest, mis on raskemad kui heelium. Vanem generatsioon nimega Populatsioon II ja Populatsioon III võis eksisteerida, kuigi ühtegi tähte sellest generatsioonist veel ei ole leitud. 4.1 Tekkimine ja areng Päike sündis umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Paljud teadlased arvavad, et Päike ja teised Päikesüsteemi osad moodustusid hiiglaslikust, pöörlevast tolmust ja gaasist koosnevast pilvest (tuntud kui Päikese udukogu). Kui udukogu pöörlemine muutus erinevate tegurite mõjul kiiremaks, moodustus sellest pöörlev ketas ning selle keskele kuum prototäht. Päikesel on piisavalt radioaktiivset materjali, et jääda peaaegu selliseks, nagu ta praegu on veel 5 miljardiks aastaks. Pärast seda hakkab ta paisuma, et moodustada punane hiid. Lõpuks
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (14) Albert Lumera PLANEET SATURN Referaat Pärnu 2016 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös antakse ülevaade planeedist Saturn, mis on Jupiteri järel suuruselt ja massilt Päikesüsteemi planeetide hulgas teine taevakeha. Jämedalt ümardades on Saturni kaugus Maast miljard kilomeetrit. Maast on Saturn 9,4 korda suurem ning umbes 95 korda massiivsem. Tihedus on Saturnil eriti väike: kogutihedus on vaid 0,7 vee tihedusest. See tähendab, et ka Saturni puhul näeme tema ulatusliku, väga sügavale ulatuva atmosfääri välisosa. Kuigi Saturnil on väga palju kaaslasi, pakub teleskoobis kõige rohkem silmailu tema kuulus rõngas
olevat. Sinuhe otsustas igaveseks Teebasse jääda. · Öö (lk 567) - Öö on ajavahemik, mille jooksul taevakeha (planeet või tema kaaslane) pinnase kindla punkti jaoks on valguse peamine allikas (päike, täht) horisonti allpool. Öö kestvus sõltub laiuskraadist, telje nurgast orbiidi pinna suhtes ning nurgast telje ja tähele suuna vahel. Öö vastand on päev, taevakehade öö- ja päevakülge eraldab terminaator. Kuna Päikesüsteemi planeetide pöörlemistaljed ei asu nende orbiitide pinna suhtes perpendikulaarselt, siis muutub öö pikkus nende tiirlemise ajal aastase perioodilisusega. Päev ja öö on võrdsed kevadisel ja sügisesel pööripäeval, sest Maa telg on ekliptikale perpendikulaarselt. Suurim vahe päeva ja öö pikkuse vahel on talvise ja suvisel pööripäeval, kui Maa telg on suurima nurga all ekliptika suhtes.
annaabi.ee 
