Nimetu
rüütliõigused. Puhtalt ülemsaksa k . Võetakse igapäevatöös kasutusele, kuid kuninglikku
kinnitust seadustekogu ei saa. Mitmel korral esitati Karl IX kinnitamiseks aga kuningas
jättis selle tegemata. Kui hertsog Karl Liivimaa aadlikke ürit enda poole meelitada rääkis
ta harju-viru privileegidest suhteliselt vabalt. 1597 a õiguste modifitseerimisega oluline
punkt. 17 saj keskpaigas otsustati see töö uuesti ette võtta, kuid see ei ole ainult
rüütelkonna tahe olnud. Oxsitierna soovitas rüütelkonnal seadustekogu ette võtta ja
kinnitada lasta. Philipp Crusius paljuski oma töö eest kutsutakse von Krusensterniks, II
mees C Menger viivad töö läbi, sünni kuueköiteline kogu, mis saab pealkirjaks eestimaa
hertsogkonna rüütli- ja maaõigus 1665 aastani( täpse aastaarvuga segaduse)1699 Karl XI
otsustab seadustekogu kinnitada, kuid märgitakse, et seadustekogu pole estimaal ainus ja
üleüldine. Kehtib Rootsi õigus siiski ka