ja etteulatuvatelt nukkidelt (nn. kantslitelt) avaneb suurepäraseid vaateid merele ja Tallinnale. Samal lõigul murrutatakse paekalda jalamit ka praegu. Paekalda serv on kivimeid läbivate tektooniliste lõhede tõttu sakiline, sest paekalda varisemine alla toimub ristuvate lõhepindade vahelt. Paekallas on Tiskre ja Rannamõisa vahel liigestamata. Ainult 1754. a ehitatud Lucca suvemaja lähedal on rusukaldes 2 suuremat ovraagi, milledest ühe põhjal voolab paekalda ülemisest osast allikast alguse saav ojake. Rannamõisa ja Ilmandu vahel on umbes 1 km laiune klindilaht, mille kohal karbonaatsed kihid puuduvad. Klindi alumine osa moodustab mere ääres 16 m kõrguse kambriumi liivakividest koosneva järsaku. Meri purustab seda väga kõvasti, mille tõttu Ilmandul on isegi osa asfalteeritud teest alla varisenud. Edasiste purustuste vältimiseks on mere äärde rajatud kunstlik terrass, mille merepoolset
lagunemisel. Peened mullaosad ummistavad poorid teiste mullaagregaatide vahel. nii halveneb vee mulda imendumine ja ka mulla õhustatus. Inflatsiooni halvenemine suurendab pinnavoogusid, see aga viib edasisele erosiooni arenemisele. Mööda mulla pinda liikudes haarab vesi kaasa peenemad mullaosakesed. Pinnavee ühinemisel ojakesteks suureneb vee voolukiirus, tugevus ja seega ka võime kanda rohkem ja suuremaid mullaosakesi. Moodustuvad nn. ovraagid e. uhtorud v. jäärakud. Ovraagi sügavus võib ületada 10 m, pikkus ulatuda mitme km-ni. Tugevate vihmade tagajärjel ovraag pikeneb ja haruneb, tükeldab põllupinda ning rikub teid jm. rajatisi. Esimesena uhutakse ära kõige peenemad mullaosakesed ja huumus, järele jäävad jäme liiv, kivid. Mida tugevam on veevool või tuul, seda suuremaid osakesi ära kantakse. Erosiooni põhjused 1. Kündmine küntakse selleks, et hävitada umbrohtusid, parandada õhustatust ja infiltratsiooni. Liiga
annaabi.ee 
