) Erandina võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Sellist nähtust nim. Partenogeneesiks. Viimane esineb loomadel(täid,mesilased,kirbud) ja taimedel(võilill, kortsleht). Enamikul selgrootutel loomadel ja mitmetel selgroogsetel on kehaväline viljastumine. (kelle munarakud viljastuvad vees.) Kehasisene viljastumine esineb lülijalgsetel ning roomajatel, lindudel ja imetajatel. Munarakk on munasarjas kuni ovolutsioonini ümbritsetud teda toitvate rakkude kihiga, mis moodustavad põisja folliikuli. Hiljem see rebeneb ja muutub kollakehaks. Lisaks munaraku toitmisele eirtab folliikul ja hiljem ka kollakeha naissuguhormoone- östrogeeni ja progestreooni. Need hormoonid pidurdavad uues munaraku küpsemist. Kui munarakk jääb viljastumata, hävib mõne aja pärast ka kollakeha ja algab emakaseina taandareng. Suur osa emaka limaskestast eemaldub naise organismist menstruatsioonil.
Algus-lõpp: · Ovogenees algab looteeas, eristuvad ürgsugurakud ja need paljunevad massiliselt. Looteaes ongi kõige suurem. · Kujunevad välja munasarja algmed. · Eelrakud lähevad meioosi esimesse faasi ja pärast seda plokeerub. · Taaskäivitub üksikute munarakkude ovogeneesiga???(11-13 aastaselt). · Lõpp- ei kesta elulõpuni ovogenees, lõppeb menopausiga(51..52 eestis). Tsüklikestvus: · Ajavahemik ühest ovolutsioonist teise ovolutsioonini( 28 päeva ja või muutuda +-7 päeva, ja võib muutuda naise eluea jooksul ka). Kulg: · Joonis!!! Ei teinud! · 92 DNA molekuli on. Inimesel munarakk viljastatakse enne kui meioos läheb lõpuni. Eritingimus: · Menopaus- munarakud ei valmi elulõpuni, see on kaitsekohastumine mutatsioonide eest. Võtab maha rasedusega ja sünnitusega kaasnevaid koormusi. · Eluea jooksul munarakke naiseorganismi juurde ei moodustu. Toimub
annaabi.ee 
