Portugali põhjalik referaat
Kuulamas ehedat fadot
Hilisõhtu saabudes tekib soov näha ja kuulda ehedaid fado-lauljaid. Tundub, et esimese
peatatud takso juht saab isegi enam-vähem aru, millest jutt, ja sõidab kiira-käära Alfama
kitsukestel tänavatel, kuni ühe väljaku ääres peatub, hõigub midagi seal seisvate meestega ja
annab siis märku ühega meestest kaasa minna. Teekond lõppeb ühe väljakuäärse ehitise
keldrikorruse lokaalis, kus kogukas mustanahaline lauljatar parasjagu esineb. Ovatsioonide
saatel siirdub ta peagi puhkepausiks lauda. Veidi aja pärast siseneb mees salapärase musta
kastiga, mis, nagu hiljem selgub, peidab endas kitarri. Ootamatult astub keskpõrandale lokaali
päevinäinud, kuid elegantne perenaine, kes seni leti taga vägesid ja esinejaid juhatanud ning
asub külastajaile temperamentselt ja kähedahäälselt esitama lugusid oma kaunist, kuid
ammukadunud noorusest (nii vähemalt tundub).