Võib vaadata kui eesmärkmudelit. Eesmärk = nõue. Funktsionaalne e mida süsteem peab tegema ja mittefunktsionaalne e kvaliteedi nõue. Kasutusjuht väljendab funktsionaalset eesmärki. Kvaliteedinõuete lisamisel täpsustatakse. Extend Võib toimuda (nt täpsustav valik, mis ei ole hädavajalik, aga võimalik), laiendab eelnevat kasutusjuhtu ja lisab täpsustava kirjelduse Include Kindlasti toimub (tellimuse puhul arvelduskonto), 11.Kasutusjuht (We must go deeper, sempai notice me) Ovaalina kujutatakse (ära sa proovigi ringi teha), süsteemi poolt pakutav funktsionaalsus, vastab enamasti kasutaja eesmärgile seoses süsteemiga, annab tegutsejatele ühe jälgitava väärtuse. Tegutseja jaoks kirjeldatakse kasutusjuht teksti v muude UML diagrammidega. 12. Süsteem (Kasutusjuhu diagrammi puhul) Ristkülik, UML paketi sümbol või ei kujutatagi, esindab kõiki võimalike kasutusjuhtusid, tegutsejad (kes paigutatakse süsteemi piiridest väljapoole), kes moodustavad süsteemi jaoks
Purpurpunast on näha 90 km kõrgusel ning see on kõige madalamalt tulev virmaliste kiirgus. Sinine valgus tuleb peamiselt ioniseeritud lämmastikuaatomitest, kõige tugevam on ta 427,8 nm lainepikkusel. Virmaliste ovaal ja värvilised kardinad Kui kosmosest tulev kiirgus mingil põhjusel tugevneb, hakkab kõigepealt helenduma ioniseeritud hapnik umbes saja kilomeetri kõrgusel. See roheka värvusega helendus ümbritseb magnetpooluseid 9-10 tuhande kilomeetrise läbimõõduga ovaalina, mille lähim ,,ots" asub Norra ranniku kohal. Eesti taevas paistab virmaliste ovaal - kui üldse paistab - madala helenduva kaarena põhjataevas. Muudest valgusnähtustest (ehavalgus, linnakuma, kõrgpilved) eristab teda väga ühtlane heledus ja see, et allapoole jääv taevaosa on kaarest endast selgelt tumedam. Eesti asub oma kõrgele laiuskraadile vaatamata virmaliste vaatlemiseks ebasoodsas kohas. Nimelt paikneb magnetiline põhjapoolus vastaspoolkeral, Kanada arktilises saarestikus.
omaniku igapäevaelu ja pakuks kunstilist kogemust. Sonja Poll'i aed (1972-79) on rajatud samuti nende printsiipide järgi. See on Sørenseni töödest üks hilisemaid. Aed näitab lihtsa kujunduse suurt efekti, mis on loodud vaid mõne elemendi abil, ning tasakaalustatud suhet masside ja tühimike vahel. Sørensen kasutas siin oma lemmikteemat: maja, mis on asetatud ellipsile. See avab peasissepääsu ning avar tammepuu loob eesaiale justkui katuse. Hekk on rajatud ovaalina läbi aia, luues selge muruga kaetud ruumi maja ümber ning samas lõikab nagu läbi maja ühe nurga. Ruumis domineerib suur õunapuu. Spiraalne jalgtee elutoa uksestst ümber Koostanud: 180 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a terrasside ja läbi oru nõlvade kuni alla keldriukseni lisab ruumile liikumist
annaabi.ee 
