OUNASEEMNE LUGU
18. sajandil algas Baltimaades valgustusajastu- ja ratsionalismiperiood
(Aufklärung, Rationalismus), mis saabus Saksamaal siinse baltisaksa
haritlaskonna ja vaimulike kaudu. Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa olid erilises
koloniaalstaatuses, koloniaalmudel polnud selline nagu mujal maailmas. Baltikum
oli pärast Põhjasõda Vene tsaaririigi provints, kus baltisaksa aadelkond säilitas
eriõiguste läbi oma privileegid. Baltlased (baltisakslased) ammutasid ideid
hariduse ja vaimuelu osas Saksamaalt, kuid Saksamaa oli nad juba unustanud.
Baltlased otsisid oma identiteedile uut pidepunkti, mis polnud enam mitte
saksamaa vaid kohalik rahvas, luues Baltikumis uue koloniaalse uue kultuurilise
baltisaksa areaali, kus arenes koloniaalkultuur. Valgustuslikest ideedest
innustatuna hakati uurima põlisrahvaste kombeid nii nagu mujalgi Euroopas
hakkasid koloniseerivad nn. emamaad uurima oma koloniaalvaldustes
põlisasunikke. Kui saksamaal toimus rahvavalgus...