Soome-ugri rahvakultuur
maa peal, tundrutel. Inimesed võisid maa-aluste karja endale saada, maa-alused võisid saada ka abikaasadeks. Nad
võisid aidata ja nõu anda, hoiatada, kaitsta ja lohutada, kuid vihastudes olla hirmutavad ja pahatahtlikud. Et neid mitte
pahandada, tuli ausalt ja õiglaselt käituda, osata neid kõnetada ja vaikusest lugu pidada.
Skandinaavia saamid uskusid, et igal inimesel on kaitsevaim või haldjas, ,,teekaaslane" (farrosas), kes võib vahel
muutuda inimese ees (oudasas) või taga (mannasas) käivaks endeks ning kes võib inimest õnnetuste eest kaitsta, kuid
ka surmasuhu viia. ,,Teekaaslane" on surematu, ta jääb maa peale ja võib päranduda lastele. ,,Teekaaslane" on inimese
isand ja sellisena otsekohene, hoides alal inimese südametunnistust.
Nähtamatud loomakujulised abivaimud võisid olla mitte ainult nõidadel, vaid igal suguvõsal või igal inimesel, neid
pärandati isalt pojale ja emalt tütrele, kuid teistele ei saanud neid loovutada
annaabi.ee 
