Eesti uusima aja ajalugu
Saksa valitsus mõtles
kaua ja pikalt - ühelt poolt iseseisva Läti riigi saatus Berliini ei huvitanud, teisest küljest tuli arvestada Saksa armees valitsevate
meeleoludega - sakslased unistasid kodumaale jõudmisest. Kolmandaks tuli arvestada Antandiga sõlmitud kokkulepetega.
Otsustavaks sai neljas kaalutlus - nimelt Läti ja Leedu alade vallutamine Punaarmee vallutamine oleks toonus punased juba
sakslaste Preisimaani. Pärast pikki kaalumisi otustatski Saksa juhtkond loovutata ainult osa Lätist ja Leedust, rajada uus kaitsejoon
Ida-Preisimaale, mis pidi kulgema Riiast alates lõuna poole, mitte laskmaks Punaarmeed Ida-Preisimaale. Pärast seda otsust
hakkas asi tasapisi edenema - 29. dets Ulamanise valitsus kirjutas alla Winnigiga, mille alusel hakati looma saksa vabatahtlikke
üksusi. 29. dets oli aga peaaegu et liiga hilja. 3. jaanuaril 1919 jättis Ulmanise valitsus Riia maha, suudnus Liepavasse. Alles
annaabi.ee 
