oli pudel sampanjat ja hulga puuvilju ning rätiku kõrval oli grill. Ralf palus Merellel rätikule istuda ning ise läks korraks telki. Telgist väljudes oli tal käes suur kimp punaseid roose. Ta istus Merelle kõrvale ning andis need talle. Merelle oli nii õnnelik, et tal tuli pisar silma, see kõik oli nii ilus. Nad istusid, grillisid ning sõid maitsvaid puuvilju. Kui kell sai 22.16 tegi Ralf pauguga sampanja pudeli lahti. Paari tunni möödudes otustasid nad magama heita. Hommikul kui Merelle ärkas, oli Ralf juba üleval. Ralf oli neile telki hommikusöögi toonud. Kui söödud sai tegid nad hommikuse supluse. Peale seda panid nad asjad kokku, Merelle võttis oma roosikimbu ning Ralf saatis ta bussipeatusesse. Kui nad bussi saabumas nägid, suudlesid nad enne Merelle ära minekut viimast korda. Merelle lehvitas bussiaknast Ralfile ning sõitis oma kodulinna tagasi. Paari päeva pärast sõitis Ralf Merellele külla.
maksma..Rahvapäästekomitee juhiks sai M.Robespierre.Jakobiinide diktatuuri ajal hukati üle 40000 inimese.Enamik terrori ohvreid olid lihtrahvas.1793.aasta oktoobris hukati ka kuninganna.Terrori poliitika teostamisel ilmnesid juba vastuolud jakobiinide endi seas.1794.aasta aprillis hukati Danton .Rahvas tundis et olukord pole paranenud ja 1794.juulis arreteeriti Robespierre ja hukati. 5. Kirjelda Prantsusmaa sõdasi 1790-ndatel? Euroopa riigid otustasid sekkuda sõjaliselt Prantsusmaa sündmustesse.Prantsusmaal algas aktiivne kihutustöö võitlusteks välisvaenlaste vastu.1792.aasta kevadel kuultati sõda Austriale.Sõja algus oli edutu.Prantsusmaa väed said mitmes lahingus lüüa ja Preisi armee tungis prantsusmaale.1792.aasta kevadel pöördus seadusandlik kogu rahva poole ülekutsega ,,Isamaa on ohus".Populaarseks sai C.J.Rouget de Lisle loodud laul ,,Marseljees" 1792
Nii kasvas olude muutudes mõisa osa kahe käsitöötraditsiooni vahendajana. 18. sajand oli üldse linna- ja maakäsitöö arengus sügavate muutuste aeg. Eelindustriaalsete suhete sissetungiga algas sajandi teisel poolel linna käsitöö kiire teisenemine ja linlike uuenduste ulatuslik levik maarahva käsitöösse. Mõnevõrra hakkas kasvama ka külakäsitööliste arv, eriti nende maatute vabandike hulgast, kes 19. sajandi algusest peale otustasid käsitööga laialdasemalt elatist teenida (entsüklopeedia 1998). Eesti kõige põlisem iseseisev külakäsitööline oli sepp. Talupojad tagasid talle tavaliselt kindla aastase naturaaltasu, mille eest ta oli kohustatud tegema kõik külaelanikele vajalikud sepatööd. Erinevalt teistest käsitöölistest oli sepp küla lugupeetavamaid ja mõnikord ka jõukamaid mehi. Sepa kui vanima iseseisva käsitöölise suurele tähtsusele
annaabi.ee 
