natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, juhtisid) * otsustusorgan- rahvakoosolek. (seal osalesid pmst kõik need mehed, kuskil 3000 max) * rahvakoosolekut juhtisid reeglina 3 juhti. Algul olid nad ajutised, pärast jäetigi ametisse. * Kaob rooma võimu tulekuga u 1.saj eKr. Demokraatia varjusurmas. Tekkis 1100 kuni 1200 aastane paus, kust demokraatiast ei teatud midagi.d * kaob areenilt umbes 2000 aastaks
Olulised muudatused toimusid ka ühiskondlikus elukorralduses. Talurahvale anti omavalitsus- moodustati vallad, vallakogukonnad, samuti kaasnesid muudatused rahvahariduses- rahvakoolide asutmine. Talurahva perekonnanimed- Perekonnanimede panek Algas pmst pärast vabastamist, algas Liviimaal 1820nendatel aastatel, eestimaal jäi põhiosas 1830nendate algusesse. Jõudis lõpule 1835 aastal. Seaduse järgi oli talupojal endil kaaasarääkimisõigus ka selels osas, põhislisteks otsutajateks olid siiski kohalik pastor ja mõisnik. Mõisa ja talu rendisuhted- Kogu maa kuulus pärast vabastamist mõisnikele. Talupoja seisukohast olid need seadused veits tagasiminek tegelikult, ka vakuraamatu koormised kaotaisd oma kehtivuse. Edasist talupoja ja mõisniku suhet hakkasid tähistama rendilepinud. Peamine koormise vorm edaspdii oli teorjus. Kui renditingimustes kokkuleppele ei jöutud vöis möisnik talupoja talust välja tõsta. Rendilepingud sõlmiti tavaliselt lühikeks ajaks
annaabi.ee 
