Erinevaid õnnekäsitlusi Balzaci romaanis “Isa Goriot”
tõlgendamine aga on ilmselt igal korral erinev olnud. Õnne erinevad käsitlused tulevad ka selgelt välja
Balzaci teoses "Isa Goriot".
Öeldakse, et raha ei tee õnnelikuks, kuid samal ajal jääb ikkagi õhku rippuma küsimus, kas
seda saab tõeliselt uskuda. Suurem osa inimesi ei oska ilmselt sellele vastata, kuna neil ei ole olnud
võimalust ära proovida mõlemaid variante. Ka Balzaci teoses "Isa Goriot" võisime kohata tegelast
perekonnanimega Rastignac, kes oli üliõpilane ning otsustustas õnne otsima hakata kõrgklassi
seltskonnast. Selleks laenas ta alguses raha oma emalt, et korrastada oma välimus ja hakata käima
suursugustel üritustel, kuhu oli kohale tulnud suurem osa kõrgemast seltskonnast ning ka üliõpilase
sugulane, kelle abiga ta seltskonda sulanduma hakkas. Üliõpilane mängis hasartmänge ja tegi kõike
muud, mida üks õige kõrgseltskonna liige tegema peaks. Peale selle armus ta isegi teose nimitegelase
tütresse, kes veetis aega samuti kõrgseltskonnas
annaabi.ee 
