Soome ja Rootsi välispoliitika
See tähendab, et läbi tihedama
integratsiooni loodetakse saada Euroopas soositum positsioon ja seeläbi rohkem sõnaõigust.
Olles liitlaseks tihedat integratsiooni toetavatele Saksamaale ja Prantsusmaale, loodetakse, et
selle vastu õnnestub saada nendepoolne toetus Soome huvidele. Rootsi ei ole sellist poliitikat
rakendanud ning siinkohal võib erinevuse põhjuseks olla ka asjaolu, et Rootsi on Soomest
suurem riik. Tänu sellele on Rootsil Euroopa Liidu formaalsetes otsustusmehhanismides,
näiteks Europarlamendis, rohkem mõjuvõimu. Soome tunneb aga ennast rohkem väikse
riigina ja otsib seetõttu alternatiivseid võimalusi oma sõnaõiguse suurendamiseks.
Mõlemale riigiline on iseloomulik sõjaline neutraliteet. Külma sõja ajal ei kuulnud nad
kumbagi leeri ning kumbki nendest riikidest ei ole liitunud NATOga. (Ojanen 2000: 3) Rootsi
neutraliteedipoliitika on kahtlemata olnud pikaajalisemate traditsioonidega. Tegemist on
annaabi.ee 
