Sisepoliitika Louis XVI oli 19-aastane, kui ta troonile tõusis. Tal oli suur vastutus, kuna valitsus oli sügavades võlgades ning rahvas oli tekkinud viha monarhia vastu. Ta ise tundis, et ei ole piisavalt kvalifitseeritud olukorra lahendamiseks. Louis XVI keskendus peamiselt usuvabadusele ja välispoliitikale. Kuigi keegi ei kahelnud tema intellektuaalis juhtida Prantsusmaad, oli kiiresti aru saada, et ta tõsteti troonile liiga vara ning tal puudus otsustuskindlus ja julgus raskeid otsuseid vastu võtta. Tema soov oli olla oma rahva poolt armastatud, mis on ilmselge tema paljudes tegevusdes ja kavatsustes. Vaatamata oma otsustamatusele, soovis Louis XVI olla hea kuningas kuulates avalikkuse arvamust. Louis XVI valitsemise ajal peamiste sündmuste hulgas oli ka Versailles Edikt, tuntud kui ka Sallivuse Edikt, kus mitte-rooma katoliiklastele anti tsiviil- ja õiguslik staatus Prantsusmaal ning õiguslik alus oma usku praktiseerida. See oli oluline samm
aristokraatia teke, seaduste üleskirjutamine Klassikaline (500-338) sõjad Pärsiaga (Maratoni, Salamise lahing), Sparta ja Ateena esiletõus, Sparta ülemvõimu periood, Peloponnesose sõda, Teeba tõus ja Sparta võimu lõpp 371 ekr. Ateena teatri, filosoofia areng ja demokraatia kõrgaeg Hellenismiperiood (338-30) Aleksander Suur troonil 20-aastaselt; edu tagas julgus ja otsustuskindlus; väejuhina julm ja verejanuline. Vahemere idaosa sai kreekapärase ilme (arhitektuur templid, staadionid, kreeka keel, kreeklased juhtpositsioonil). Monarhide võim piiramatu, võtsid palju idamaist üle. Kreeta ja Mükeene Kreeta: minoiline, kindlustamata, seintel naised ja pidustused, mittesõjaline ühiskond, lineaarkiri A (ei saada aru) Mükeene: mükeene, kindlustatud lossid, kreetapärased maalid, sõjaline ühiskond, lineaarkiri B (saadakse aru) Sparta ja Ateena
annaabi.ee 
