Fotoajaloo piletid
1920.-30.datel hakkati huvituma kollazist, montaazist. See aga võimaldas lineaarperspektiivi vahetada väärtusperspektiivi
vastu. Muutusid suhted, ei olenenud enam objektiivist vaid looja/kunstniku tahtest. Montaazi plahvatuslik levi oli seotud
visuaalse kommunikatsiooni demokratiseerumisega, reklaamikunstiga, propaganda laienevate ideedega. Fotograafia buum
1960.-1970. Kaamerad muutusid massitoonguna järjest enam kõigile kättesaadavaks, need kes tundsid end kunstnikuna
püüdsid otsustavald massist eristuda.. ülikontrasti, solarisatsiooni, jäme ja kibertera menetlused andsid võimaluse vabaneda
fotograafia''kõikenägevusest''. Taotleti kujutise üldistatust ja tinglikkust- viimase mõõdupuuks kujunes erinevus silmaga
nähtavast.
2. Fotograafia Postmodernses kunstis I: foto, isiklik mälu ja ajalugu
"Suure narratiivi" kontseptsiooni kriitika relativistlikus ja kriitilises ajalookäsitluses. "Väikesed lood" ja kunstnike positsioonid.
Isiklik mälu ja ametlik ajalugu