Keskaeg I
1187.aastal hõivas ta kaitseta jäänud Jeruusalemma.
Kolmanda ristisõda ajendiks oligi Jeruusalemma langemine. Kristlaste eesotsas olid Saksa-Rooma keiser
Friedrich I Barbarossa, Inglismaa kuningas Richard I Lõvisõda ja Prantsusmaa kuningas Philip II Auguste.
Saksa-Rooma kuningas uppus enne Palestiinasse jõudmist ning ta väed naasesid koju. Vallutanud Küprose,
lahkusidp prantsuse väes sõja otsustavaimal hetkel. Richard jäi Pühale maale ning sõlmis rahulepingu al-
Diniga(9. oktoober), saades loe külastada Jeruusalemma kolme aasta jooksul.
NELJAS RISTISÕDA 1202-1204
Algatajaks oli silmaaistvamaid paavste Innocentius III, kes pidas ristisõdu ka Eesti- ja Liivimaa aladel. Algne
raskuspunkt oli koondatud Egiptusele, kuid kui ristisõdijad Vahemereni jõudsid, leidsid nad, et neil pole piisavalt
raha, et maksta Veneetsia kaupmeestele nende ületoimetamise eest