Õiguse üldteooria
K samastab riiki õiguskorraga.
Kõikidele posistivistidele on omane õigusfilosoofiast eemaldumine, selle asemele asetavad
nad võimu kui normiloova tõelikkuse, mille suhtes filosoofia ei ole rakendatav.
Õigusfilosoofia tegeleb õiguse alguse, aluse ja sisu probleemidega; positivistlik käsitlus
usub end olevat saavutanud kõik oma sihid ja eesmärgid.
17. LOODUSÕIGUSE TAASELUSTUMINE
Alates 20 saj-stkäsitletakse loodusõigust positivismi antiteesina. Peamine põhjus – riikliku
võimu otsustatava tegevuse pidev suurenemine ja laienemine. Lähtealus on Ameerika
Kõrgema Kohtu poolt välja toodud põhiõigused – võrdsus seaduse ees, vaba ühiskonliku elu
korraldus jne. Hiljem nim neid üldisteks inimõigusteks ning ka põhiseaduslikeks
üldprintsiipideks.
Loodusõigus kui muutuv õigus, mitte kui igavene ja muutumatu, sisu muutub koos aja ja
olukorraga. Õiguse alused õigustundes ja rahva kollektiivses teadvuses. Õigusvastase
seadusele mittejärgimine on legitiimne