Sissjuhatus filosoofiasse
Ja ei kõnni näiteks 3 kilomeetrit tee äärde pargitud autost järvekeseni, et pikniku pidada. Aga
sellepärast, et tegu on ju metsaga. Kui metsarajake läheb, siis miks ma ei või seda kasutada ja hiljem auto jätta, sest teised jätavad ju
ka! See on normaalne. Mets on ju suur. Ja niimodi varieeruvadki kõik otsused meie peas algselt mõeldud kindlast otsusest hoopis
teistsuguseks, kui oleme jõudnud teise olukorda.
Nii võibki Seneca seisukohta, et oled tark kui ei leina, põimida Sartre otsustamisvabadusega. Kui minu jaoks tundub õige ning ka
ühiskond seda aksepteerib, siis ma leinan täpselt seda, keda tahan ning nii kaua, kui tahan ning sel viisil, kui tahan. Kui aga kaotan
vanaonu pojanaise tädi pojatütre, keda teadsin vaid teoreetiliselt olemas olevat, polegi ju erilist põhjust leinata.
Leiname erinevatel põhjustel- pere ja lähedased saadame teele igatsuse, egoismiga, et nad kauem meiega olla ei saa ning kurbusega, kui
annaabi.ee 
