Võrdleva Poliitika kodutööd
üritab enamik bürokraate täita oma kohustust isegi siis, kui see neile isiklikult ei
sümpatiseeri. (Wilson, 1992, p. 371).
Tüüpiliselt kuulutab Kongress välja eesmärgid ja tingimused, seab üles
administratiivse poole ja jätab ametnikkonna välja töötama programmide detaile.
Teiste sõnadega võib öelda, et bürokraatia roll on poliitika elluviimine. (G. C. Edwards
et. al., 2014, pp 484.) Ametnikud ei tööta ainult rutiinide piires, neil on tihti
märkimisväärne tegevus- ja otsustamisevabadus. Ametniku tegevusvabadus on veelgi
ulatuslikum juhul, kui tal on käsil juhtum. mis ei sobi täpselt juba eksisteerivate
reeglite piirangutesse ehk on mõnes mõttes uudne. Selline olukord on küllalt tavaline
isegi väga täpselt reguleeritud ministeeriumites. See, kuidas bürokraadid kasutavad
enne antud juhiseid, sõltub nende enda vaadetest. Kui inimestel tuleb täide viia
otsuseid, millega nad ei nõustu, on suurem võimalus, et tekib erinevus poliitilise otsuse
ja reaalse soorituse vahel