Kliiniline psühholoogia
s.t. närvisüsteemihaigustena. RHK-10-s lähtutakse diagnoosi määramisel sellest, mis on
praegusel ajal objektiivselt määratletav ja ühtviisi tõlgendatav ning hoidutakse sellest, mis
on veel teooriast tulenev hüpoteetiline seletus.” (RHK-10, 1995, lk.5).
(3) Klassifikatsiooni on sisse kodeeritud teatav hierarhilisus, mis teeb hõlpsaks edasise
diagnostiliste abimaterjalide loomise. DSM-III-R jaoks on olemas struktureeritud
intervjuud ning diagnostilised otsustamisepuud. Need on koostamisel ja osalt valmis ka
RHK-10 jaoks. Kõige esimene küsimus on, kas patsiendil esineb peaajukahjustus. Kui
vastus on jah, hakatakse edasi otsima diagnooside klassi F0. Orgaanilised, kaasa arvatud
sümptomaatilised psüühikahäired seest. Kui vastus on ei, minnakse edasi ja küsitakse, kas
patsient tarvitab mõnd ainet, mis psüühikale mõjub. Kui jah, siis on selge, et diagnoosi
tuleb otsida diagnooside klassist F1. Psühhoaktiivsete ainete tarvitamisest tingitud
annaabi.ee 
