Haldusõigus
rakendada või mitte. Reaalses tegelikkuses esinevad faktilised asjaolud peavad kokku
langema õigusnormi abstraktse teokoosseisuga. Seega on diskretsioon tj-e valik.
Liigid
Valikudiskretsioon: seadusandja on vastavas õigusnormis ette näinud kaks või enam
õiguslikku tj-e. Kui subsumeerimise tulemusena on selge, et normi tuleb rakendada, siis on
ametnikul õigus oma otsustuse alusel valida otstarbekam õiguslik tj (teokoosseis- tj A vs. tj B
vs. tj C).
Otsustamisdiskretsioon: vastaval ametnikul on õigus otsustada, kas rakendada õiguslikku tj-
e või mitte.
Õigusnorme sisaldavad sättes saab jagada kaheks:
Konstateeriva ehk käsitletava sõnastusega: „määratake kindlaks“, „kohaldatakse“ ehk
õigustatud-kohustatud käitumise kirjeldus.
Imperatiivse sõnastusega: „võib“, „on õigustatud“, „tohib“ otsustamisdiskretsioonile.
Õiguslikud piirid
Teokoosseis: eelduseks normi rak-l.
annaabi.ee 
