Suur Prantsuse kodanlik revolutsioon ja selle mõju Euroopas
privileegidega hääletamisel- nad istusid, kuigi seda polnud neil kui alamal
seisusel lubatud teha, ja olid vastu vanale hääletamiskorrale. Vana
traditsiooni järgi oli igal seisusel üks hääl, mis andis vaimulikele ja
aadelkonnale võimaluse suruda peale oma tahet. Kolmanda seisuse
esindajad hakkasid aga nõudma sellist hääletamiskorda, kus igal saadikul
oleks üks hääl. Sellega lootsid nad, et osa vaesematest vaimulikest ja
alamaadlikest annavad oma hääled kolmanda seisuse otsuseprojektide poolt.
Vaidlused kestsid kaua ja umbes kuu aega pidas iga seisus oma istungeid
eraldi. Kuna erimeelsused ei lahenenudki, kuulutasid kolmanda seisuse
saadikud 1789. aasta juunis ennast Rahvuskoguks, mille otsuseid pole
kuningal õigus tühistada. Peale seda, kui osa aadlike ja vaimulike saadikuist
ühines Rahvuskoguga, nimetati end ümber Asutavaks Koguks , mis pidi
vastu võtma uue põhiseaduse. Seeoli esimene tugev löök vana korra pihta.
Revolutsioon polnud enam kaugel.