Euroopa Liidu naabruspoliitika
realiseerimisel saavad nad välja kujundada omaaegse Hansa Liidu (13.
kuni 16. sajandini) kaasaegse versiooni. Esialgse idee kohaselt pidi
Põhjadimensioon olema Euroopa Liidu ühispoliitika vähepiiritletud osa.
Asjad aga hakkasid Põhjamõõtme osas konkretiseeruma 2004. aastal, mil
Põhjadimensiooni partnerriikidest Eestist, Lätist, Leedust ja Poolast said
Euroopa Liidu täisliikmed. Selline areng andis hoo sisse ka
Põhjadimensiooni ehk Põhjamõõtme edasisele arendamisele. Kõigepealt
otsuistati laialdaselt haarata Põhjamõõtme koostöösse Loode-Venemaa
föderaalringkonnad kui Balti riikide ja Soomega piirnevad alad. Peagi
hõlmati sellesse koostöösse ka Arktikas suuri alasid omav Kanada ning
viimase järel kohe ka USA. Neile kahele riigile otsustati anda
Põhjamõõtmes vaatlejariigi staatus. Hiljem otsustati võimaldada
Põhjamõõtme tegevuses osaleda ka Valgevenel. Europarlamendi ja EL
Ministrite Nõukogu heakskiidul sai Põhjadimensioonist ehk
Põhjamõõtmest 1999
annaabi.ee 
