Eesti ajalugu 1939-1941
neil huvi ja soov Balti riikide saatuse üle kaasa rääkida. Tekkinud lõhet süvendas
välismaailma vähene ja ebaadekvaatne informeerimine Eesti valitsuse pool. Eesti
välispoliitilist olukorda komplitseeris novembri lõpus puhkenud Talvesõda Soome ja NSVL
vahel.
Okupatsioon.
1940. a. kevadel saabus NSVL jaoks soodne aeg Baltimaade iseseivuse likvideerimiseks.
Märtsis sõlmitud rahulepinguga loobus Soome sõjalisest vastupanust, mais alustas Saksamaa
läänerindel otstustavat sõjategevust, vallutades Taani, Norra, Hollandi ja Belgia ning tungides
Prantsusmaale. Juuni keskel langes Pariis ning 22. Juunil Prantsusmaa kapituleerus. Samal
ajal algas Eesti-NSV Liidu suhete halvenemine. Baasivägede arv ületas tunduvalt lubatud
piiri, Moskva esitas nõudmisi baaside territooriumi laiendamiseks (Paldiski linn anti täielikult
Nõukogude mereväe kontrolli alla), nõukogude ajakirjandus süüdistas Baltimaid baaside
lepingu rikkumises.
14. juunil 1940. a
annaabi.ee 
