Nimetu
rüütelkonna peamees- Rüütelkonna esimeesüks suursugusemaid isikuid rüütelkonnas. Iga
3 a tagant pidanuks vahetama , kuid hiljem tavaliselt ikka pikemal per kui 3 a.
Aadelkonna lippmeister kuulus samuti maanõunike kolleegiumisse. Oli aadlilipkonna
sõjaline juht. Rütteli maiskond ( Rittellandschawft). Kes jätab sinna tulemata , pidi trahvi
maksma. Ühelt poolt Maapäeva võib kokku kutsuda kindralkub või asehaldur. Kui
riigivõimu esindaja kutsus nad kokku, siis tuli otststada tähtsamate küs üle( nt
aksud)Makse ei saanud nimelt niisama kehtestada. II võimalus on see, et rüütelkonna
peamees kutsub ise rüütelkonna kokku. nende puhul arutatakse seisuslikke
küsimusiSeaduse silmas tuli maapäeval kokku tulla iga 3 a tagant, kuid neid võis pidada
ka tihedamalt .aastatel 1598-99 käiakse koos 6 korral, sest on rida teravaid küs, misda
lahendada.
Kohtukorraldus ja õigusmõistmine
Õiguskorraldus. 4 provintsi, õiguse mõistmine neljal alal erinev
annaabi.ee 
