Leivanädala abimaterjal
olema puhas ja hästi õhustatav. Viimaseks otstarbeks oli aida ukse all nn. kassiava ja
tagaseinas üleval tuulutusava (nagu suitsusaunal repnaauk). Pärast veskil käiku klopiti
jahukotid õues hästi puhtaks ja pandi päikesepaistele tuulduma.
Leivanõu ehk leivaküna
See tehti enamasti ühest puust. Paremini sobis lehtpuu, mis ei anna maitset ega
pragune. Künapuu oli ühest küljest ¾ puu jämeduseni siledaks tahutud ja seest
õõnestatud. Otstessse olid tehtud samast puust käepidemed. Leivategemisel asetati
küna puidust raamile, millel oli neli jalga. Raamil oli süvend, kuhu küna asetati.
Künal oli samast puust kaas ja seda kasutati ainult leivategemiseks. Vaheajal hoiti
leivaküna kas viljaaidas või rehetoas - kuivas puhtas kohas. Leivaküna ei tohtinud
pärast leivategemist pesta, vaid see kaabiti nüri noaga puhtaks. Nii jäi küna seintele
mingil määral vana juuretist, et uus leib paremini hapneks ja kääriks. Kokkukaabitud