Muinas-Eesti sõjandus
Ühe teedrajava
tüpoloogia eest peab tänama Anatoli Kirpitšnikovi, kes võttis ette Venemaalt
leitud relvad ning eristas välja kirved, mida võis eelkõige pidada sõjakirvesteks.
Ta on välja toonud kaks võimalust, kuidas sõjakirveid tavalistest töökirvestest
eristada. Neil kirvestel on kanna osas mingisugune pikendus, terav nukk.
Kand meenutab mõningas mõttes kirve otsa. Neil kirvestel on ka tavaliselt
märgatud teatud ornamente, mis viitab samuti sõjalisele otstarvele. Teine tunnus
on kirve kaal, mida ta on väga rõhutanud. Sõjakirves ei tohtinud tõenäoliselt olla
väga raske, muidu oleks olnud sellega raske võidelga. Piiriks on 450 grammi, kui
kirves oli raskem, siis pidas ta seda pigem töökirveks, kuna see oleks lahinguks
liiga raske. Samas on ka töökirveste seas selliseid, mis võivad olla kergemad
(näiteks tahumiskirved).
Kirumpäält on leitud uhkete kaunistustega sõjakirves. Kirve peal on ornament,
mis meenutab mingit sarvedega looma