Saksamaa alustab kiiret relvastumist, viib oma väe 1936 Reini demilitariseeritud tsooni, annekteerib 1938 Austria, nõuab seejärel Tsehhoslovakkialt Sudeenimaad ja saab selle Suurbritannia ja Prantsusmaa valitsuse mahitusel (Müncheni kokkulepe). 1939 annekteerib Saksamaa kogu Tsehhimaa. Sama aasta 1. septembril tungis Saksamaa kallale Poolale, algatades sellega Teise maailmasõja. Sõda algas Saksamaa jaoks edukalt, kuid peagi hakkas Saksamaa oma ülekaalu kaotama. Rahva usk sõja otstarbekusse hakkas kaduma. 1945. aasta kevadel oli Hitler sõja kaotanud. Ameerika ajaloolane ja publitsist, raamatu "Kolmanda Riigi tõus ja langus" kirjutanud William Shirer märkis, et kui Adolfi isa Alois poleks 39. eluaastal oma ema perekonnanime Schickelgruber vahetanud isanime Hitleri vastu, ei oleks Adlofist füürerit saanud kui perekonnanimi Hitler meenutab oma kõlalt "muinasgermaani saagasid ja Wagnerit", siis perekonnanimi Schickelgruber on raskesti hääldatav ning
Saksamaal ei õnnestunud kiirkampaania käigus vallutada ei Moskvat ega ka Leningradi. 1941. aasta lõpus toimus Moskva all esimene murdelahing, millega Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. Umbes samal ajal algasid USA ja Suurbritannia regulaarsed suuremahulised abisaadetised Nõukogude Liidule mis andsid suure panuse Nõukogude sõjalise võimsuse tugevdamisele ning Nõukogude Liidu edasisele edule sõjas. Kui Saksamaa hakkas oma ülekaalu kaotama hakkas kaduma rahva usk sõja otstarbekusse. 20. juunil 1944. aastal sooritasidki Hitlerile atentaadikatse Saksa ohvitserid, kui Saksa armee kolonel krahv Claus Schenk von Stauffenberg üritas Ida-Preisimaal "Hundi uruks" nimetatud peakorteris staabinõupidamisel natside liidrit pommiga õhku lasta. Hitler pääses napilt, Stauffenberg ja teised ohvitseridest vandenõulased soori- tasid enesetapu või hukati SS-laste poolt. Arreteeriti ka enamuse asjasse segatute perekonnaliikmed. 1945. aasta kevadel oli Hitler sõja kaotanud
annaabi.ee 
