Haridusministeerium kuulutas selle Ilm 1933 + viie ametlikuks keeleliseks juhiseks koolidele ja aastaga 6 ametiasutustele kordustrükki 1927 „Eesti keeleõpetus“, millest ka lühem väljaanne koolidele Alates 1927. aastast hakati koolides õpetama normitud kirjakeelt. 1930. aastateks kujunenud stabiilne keelesituatsioon. Ametlikult tunnustati Veski ja Muugi otstarbekohasusest lähtumist. Koolis aluseks Muugi õpikud ja õigekeelsusnormiks tema sõnaraamat Trükiteostel keeletoimetajad (1929 .a Emakeele Seltsi üleskutse keeleliseks eelkorrektuuriks, ühtlustamaks ajalehekeelt), kaasa tulid nii ajalehed kui kirjastused. Eesmärk: vastavus normikirjakeele nõuetega Kirjakeel nõukogude perioodil Pärast II maailmasõda Vene keele mõju suurenemine avalikus keelekasutuses (ideoloogiline surve + otsekontaktid)
osades nimetamisväärseid kiirendusi: · dünaamilised koormused, mis põhjustavad konstruktsioonis või selle osades arvestatavaid kiirendusi. (3) Mõningail juhtudel võib dünaamilisi koormusi käsitleda staatiliste koormustena, viimaseid vastavalt suurendades. (4) Mõningaid koormusi, nagu maavärisemise- ja lumekoormusi võib käsitleda kas avariikoormuste või muutuvate koormustena. (5) Eelpingestusjud (P) on alaline koormus, kuid otstarbekohasusest tingituna seda käsitletakse eraldi. Täpsemad andmed eelpingestusjõu kohta on toodud vastavates konstruktsioonide projekteerimisnormides. (6) Kaudsed koormused (mõjurid) võivad olla nii alalised Gind (näiteks tugede vajumine) kui ka muutuvad Qind (näiteks temperatuuri mõjud) ja neid käsitletakse sellele vastavalt. 4.2. Normikoormused (normatiivsed koormused) (1) Koormuste suurused antakse tavaliselt normisuurustena.
annaabi.ee 
