Maailma vanim lauamäng asub Brüsseli muuseumis ning on ligikaudu 5500-6000 aastat vana. See leiti El- Mahasnast ja kujutab endast savist nikerdatud mängulauda (pilt nr 2). Varasematel aegadel on ka eestlasi lauamängud huvitanud, aga eestlasi ei saa pidada lauamängude veteranideks. Siiski on vähemalt keskajast saati ka siin armastatud neid mängida. Eelkõige just trips-traps-trulli, veski ja jahi sarnaseid lauamänge. Lauamänge on kasutatud ka otstarbekatel eesmärkidel. Näiteks vanasti kasutati malelaua taolist alust sõjastrateegia planeerimiseks. 2 Lauamänge on viit erinevat liiki: 1. Joondamismängud (pilt nr1), kus on eesmärgiks moodustada oma mängunuppudega katkematu rida (kõige tüüpilisem) või mõni muu kujund nagu näiteks gomoku ja trips-traps-trull. 2. Sõjamängud (pilt nr 3), kus on eesmärgiks võtta ära vastase nupud nagu näiteks male ja kabe. 3
Lisaks oli oluline ka sõjatüdimus, Vm oli olnud sõjas juba 6 a ning tavainimene lootis ja ootas ennekõike sõja lõppu. Mida kauem sõda kestis, seda ükskõiksemaks muututi selle suhtes, kes sõja võidab. Tähtis oli toetada seda poolt, kes tundus olevat edukam- mida suurem edu, seda suurem lootus, et sõda lõppeb varsti. Enamlased demobiliseerisid vana Vene armee, jaan 1918 hakkasid looma uut Punaarmeed töölistest ja talupoegadest, esialgu polnud selle loomine mitte otstarbekatel alustel korraldatud- värvati vaid klassikuuluvuse alusel ja parteiliikmete soovitusel. Selline armee ei saanud olla kuigi suur, ammugi mitte tugev, olude sunnil 1918 mais läksid enamlased üle sundmobilisatsioonile. Värvati eelisõigusega väkke töölisi ja talupoegi, teised läksid tagalasse. Siiski oli Punaarmee kasv silmapaistvalt suur. 1918 keskel teenis Punaarmees u 500 000 inimest, 1919 alguseks oli 1,5 miljonit, 1920 alguseks oli juba 3 miljonit meest
annaabi.ee 
