"otstarbekamaiks" - 1 õppematerjal

Keskaja muusika

Tekstid ja meloodiad tuli kirja panna. Gregoriuse koraali varasemad noodikirja näited ongi meieni jõudnud 8.- 9. sajandist. Muusika pandi kirja neumadega, mis kirjutati sõnade kohale. Kuna noodijooni veel ei tuntud, ei tähistanud neumad kindla kõrgusega üksikhelisid, vaid 1- 4 helist koosnevaid meloodiaelemente ja rptmilisi ettekandenüansse. 10. sajandist tehti rohkesti katseid märkida täpsemalt üles ka helikõrgusi. Kasutati mitmesuguseid vise, millest otstarbekamaiks osutus neumade kirjutamine eri kõrgustele. Selleks võeti kasutusele noodijooned. Joonte arv võis algul olla väga erinev (2- 10). Keskaja tähtsamaid muusikateoreetikuid Guido Arezzost võttis 11. sajandil kasutusele kompaktse joonte süsteemi, mis on püsinud tänaseni. Helikõrgusi reguleerivad siin nii jooned kui ka nende vahed. Joonte arv sõltub otstarbest: gregoriuse koraali tavaline ulatus (noon- üks toon üle oktaavi) mahtus ära neljale joonele, kui vaja, kasutati ka abijooni.