Immanuel Kant
Kas meie tunnetele on olemas üldist ja paratamatut - a priori antud - mõõdupuud?
Kõik meie tunded on mõnu/naudingu või ebameeldivustunded (Lust oder
Unlustgefühle). Naudingut tunneme me, kui miski vastab meie vajadusele; ebameeldivust, kui
18
see vajadus ei saa rahuldatud. Vajadusi võib üldiselt nimetada ka eesmärkideks (otstarbeiks).
Siit tuleme iseenesest otstarbekuse mõiste juurde. Iga tunnet kirjeldav lause on alati allutatav
kujutletavale objektile, eesmärgile, otstarbele.
Kui ma midagi söön, mille järele mul on isu, siis on mul mõnutunne, kuna just see söök
on selle vajaduse rahuldamiseks "otstarbekas". Mõnel teisel korral, kui mul isu pole võib sama
söök olla mulle vastumeelne. Selline mõnutunne jääb subjektiivseks, sõltuvaks minu
meeleoludest ja vajadustest