Eesti-ajaloo suur üldkonspekt
RAHVASTIK
o 1629a sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu.
o Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud, 1629a oli talurahva arv vähem kui 100 00.
o Tänu sõdadele olid maad kurnatud, osa põllumaast harimata ja talud laostatud.
o Osa sõja eest põgenenud talupoegi oli eesti külasid peipsi idarannikule rajanud.
o 1630 aastal hakati maad uuesti kasutusele võtma. Sellega kaasnes uue tööjõu otsminie küladesse, seega
vabastati ümberasujaid 3a igasugustest maksudest.
o Uute talude otsimisel peeti meeles, et oleks soodne põllumaa ja inimlikud mõisnikud. (mõnes kohas polnud
mõisnikugi)
o 17ja II veeranil saabus eestisse hulganiselt ka teiste rahvaste esindajaid. Vahel asutasid nad ka tühjad külad.
Lõuna-Eesti koguni 17%.
o Võõrastest asus eestimaal kõige rohkem vene talupoegi. Venemaalt saabus käsitöölisi, kaupmehi ja kalureid.
annaabi.ee 
