Hobune
Selg peab olema lühike ja veatu ning mitte liiga kumer.
HOBUSE TAGAVEERANDID
Hobuse tagaotsa ehk tagaveerandite juurde kuuluvad laudjas, nimmepiirkond,
puusad, tuharad ja tagajalad. Jalad peaksid olema tugevad ja sirged, sirgete ühtlaste
kannaliigestega. Kui need on liiga paindes, tekib oht , et hobune võib komistada.
Hobuse tagaveerandid on eriti tähtsad, kuna need panevad ta liikuma. Liikumise
nõtkus on suurel määral tingitud kehaehitusest, lihastest ja tagaveerandite
vormisolekust.
OTSMIKUTUTT JA LAKK
Otsmikututt on laka kõige ülemine osa, mis langeb ettepoole. Lakk jookseb kuklast
pea kõrgeimast osast üle kaela kuni turjani.
TURI
Turi on hobuse selja kõrgeim osa. See aikneb kaela all kohas, kus õlaliigesed
esijalgade kohal kokku puutuvad.
VEATUD JALAD
Veatute jalgadega hobustel on luustiku struktuur selgelt nähtav.
Tervete jäsemete hobused kannatavad harva vesipõismuhkude (paistetus, mille
põhjustab pinge kõõlustes või liigestes)tõttu.
MÄRGISED NÄOL