LILLTIKANDIST EESTI RAHVAKUNSTIS
Näiteks
Kesk- ja Lõuna-Eesti jõukamates piirkondades levisid laialt tihedad villased tuniistehnikas
heegelribadest või ruutudest dekoratiivsed vaibad, mille kontrasttoonis vöötidel (ruutudel)
vahelduvad sisseheegeldatud väätmotiivid (ka mummud, jooksev ruudustik) rist- ja
madalpistes eredavärvisliste lilltikanditega. Ühevärvilise taustaga vaipadel kulgevad
motiiviread sageli vöötidena. Omamoodi rikkalikku pinda liigendava, raamiva või
otskompositsioonis ristpistetikandiga kaetud vaipu võime leida eriti rohkesti Põhja-
Viljandimaal, palju ka kogu Kesk- ja Lõuna-Eestis. Ka plüüstehnikas juugendmustriga vaibad
näivad olevat kodunenud just Kesk-Eestis ja jällegi Viljandimaal.
Etniline külg määrabki mitte ainult iga maa kunstikultuuri minevikuväärtused, vaid ka
oleviku ja tuleviku; selle, kas vastava maa ja rahva kunst tänapäeva keerukates
arengutingimustes elab ja kas ta jääb kestma ka tulevikus.