RALPH WALDO EMERSON
Vestluse juures aga, mis on sõpruse tavaline tegevus ja kroon, pean ma seda
üks-ühele reeglit möödapääsmatuks.8 Ärge minge vee segamisega liiale. Parimadki saavad
omavahel läbi sama halvasti kui hea ja kuri. Kahe eri inimesega võib teil eri aegadel olla väga
tulusaid ja tujutõstvaid vestlusi, tulge aga kokku kõik kolmekesi, ja te ei kuule ainsatki uut ega
südamlikku sõna. Kaks võivad kõnelda ja üks kuulata, ent kõik kolm ei saa üheskoos osaleda
kõige siiramat ja otsivamat laadi vestluses. Heas seltskonnas, üle söögilaua ei kujune kahe
inimese vahel kunagi sellist vestlust nagu siis, kui nad omaette jätta. Heas seltskonnas
sulandavad üksikisikud oma egotismi seltskondlikusse hinge, mis on täpselt samaulatuslik
kohalviibivate üksikteadvustega. Sõpradevahelised eelistused, õe ja venna või naise ja mehe
vaheline kiindumus ei ole seal kohased, otse vastupidi. Seal võib kõnelda ainult see, kes suudab