Eesti uusaeg
seadustest jäi väheks. Ntks mingi amaküsimus on, kohalik maaõigus sellele vastust
pakkuda ei suutnud, järelikult pöörduti teiste õiguste poolde (ntks rooma-katoliku õigus,
saksa õigus või rootsi õigus).
Kirjutatud õigus ja tavaõigus.
Tavaõigus- kandus edasi üldiselt suuliselt, sinna alla kuulusid enamasti talurahva õigused.
Olid sellsied tavaõiguslik norm, polnud siis üldse või täielikult kirja pandud.
Õiguse allikad 18.-19. sajandil
Kohtupraktika- otsiustas algselt, millisest õigusest lähtuda.
ja riikliku keskvõimu seadusandlus- 18. sajandil oli see suht erinev 19 sajandi omast. 18
sajand andis keskvõim välja suhteliselt palju erinevaid norme, need aga puudutasid
reeglina õksikuid konkreetseid küsimusi. Alles 19 saj olukord muutub ja keskvõim hakkab
välja andma suuremaid seadusi, mis hõlmavad suuremaid õigusi suuremale kontingendile.
Ka rüütelkonna maapäevad võisid välja anda otsuseid, millest hiljem võis saada seadus.