o Koosneb 70% kivimitest; 30% jää segust o Pinna rõhk mõni mikrobaar o Atmosfäär koosneb metaanist ja nitrogeenist Kaaslane/sed CHARON James Christy avastas 1978.aastal 19 640 km kaugusel Rohkem, kui pool Pluuto suurusest läbimõõt 1200km Ainulaadne sünkroonis liikumine Madal tihedus: 2gm/cm³ NIX ja HYDRA 2005.aastal Avastamine 18.veebruar 1930, USA, Clyde Tombaugh Avastati Uraani uurimisel juhuslik sattumine otsingupiirkonda `'Planeet X'' otsimine 12.märts tehti teatavaks VanaKreeka allilmajumala nimi lingid http://www.youtube.com/watch?v=RmWHhJKHK 4.10
pöörlemisperiood on leitud magnetvälja kaudu.Triton on üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis,liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele,kui tiirlemisele vastassuunas. Pluuto,Charon ja Kuiperi vöö. Pluuto orbiit on palju piklikum kui ülejäänud planeetidel.Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 2 milj. Km kõrgusele.Võrreldes ülejäänutega on Pluuto väike planeet.Pluuto näiv heledus on visuaalsete vaatluste piiril,ning ainult tema juhuslik sattumine otsingupiirkonda võimaldas teda leida.Pluuto kaaslane Charon on planeedi endaga võrreldes suhteliselt suur,Charoni tiirlemisperiood on 6 päeva ja 9 tundi.Kuiperi vöö on väikeplaneetidest koosnev vöö. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Asteroidid Asteroidid on kujult enamasti ebakorrapärased,orbiid on tavaliselt ringi kujulised ja ekliptika tasandis,esineb aga ka piklike ja tasandist väljuvad orbiite.Kogumassiks hinnatakse 0,0015 maa massi
See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. (1) Võrreldes ülejäänutega on Pluuto väike planeet. Heleduse ja kauguse järgi rehkendades saadi talle Maa omaga võrreldav mass ja seetõttu mõjutab ta vähe temast kümneid kordi massiivsemate hiidplaneetide liikumist. Pluuto näiv heledus (15. tähesuurus) on visuaalsete vaatluste piiril ning ainult tema juhuslik sattumine otsingupiirkonda võimaldas teda leida. Tegelikult osutus Pluuto veelgi väiksemaks. 1978. a. avastati Pluuto kaaslane, mis sai nimeks Charon. Charoni tiirlemisperiood (6 päeva 9 tundi) ning tema kaugus planeedist (19 700 km) annavad süsteemi kogumassiks 1/400 Maa massi, mis on vaid viiendik Kuu massist ning on võrreldav suuremate asteroididega. (1) Küsimus, kas on olemas veel teisigi kaugeid planeete, piinab astronoome endiselt. Pluuto
on 17°! See aga tähendab omakorda, et Pluuto eemaldub süsteemi sümmeetriatasandist ligi 15 miljoni kilomeetri kõrgusele. (Allikad 4, 5, 8, 10) Võrreldes ülejäänutega on Pluuto väike planeet. Heleduse ja kauguse järgi rehkendades saadi talle Maa omaga võrreldav mass ja seetõttu mõjutab ta vähe temast kümneid kordi massiivsemate hiidplaneetide liikumist. Pluuto näiv heledus (15. tähesuurus) on visuaalsete vaatluste piiril ning ainult tema juhuslik sattumine otsingupiirkonda võimaldas teda leida. Tegelikult osutus Pluuto veelgi väiksemaks. 1978. a. avastati Pluuto kaaslane, mis sai nimeks Charon. Charoni tiirlemisperiood (6 päeva 9 tundi) ning tema kaugus planeedist (19 700 km) annavad süsteemi kogumassiks 1/400 Maa massi, mis on vaid viiendik Kuu massist ning on võrreldav suuremate asteroididega. (Allikad 4, 5, 8, 10) Küsimus, kas on olemas veel teisigi kaugeid planeete, piinab astronoome endiselt. Pluuto