I Eesti Vabariigi aegne proosamaastik
poolt noore rahvuskultuuri kasvavad nõudmised ja teiselt poolt väikeriigi ressursside piiratus.
Asjaolusid arvestades kujunes riigi kultuuripoliitika kunstide majandusliku toetussüsteemi
-Kultuurkapitali loomisel küllaltki edukaks. 1920. aastate poliitiline demokraatia võimaldas
kirjanikele praktiliselt täielikku loominguvabadust, mida 1934. aastast autoritaarsemaks
muutunud reziim küll tuntavalt piiras. Nii ongi varasem iseseisvusaegne kirjandus liikuvam,
otsingulisem, maailmale avatum kui 1930. aastate traditsioonilisem ja rahvuskesksem
looming. Siiski leidub kogu Eesti Vabariigi aegses kirjanduses vaimset ärksust, loomingulist
sõltumatust ja opositsioonivaimu. Küpsete tulemusteni jõudsid luule ja proosa, esinduslikke
teoseid leidub kõigis kirjandusliikides ja zanrides. Kirjanduse seisak ning allakäik 1940.
aastate okupatsioonides ja sõjaolukorras oli järsk ja paratamatu.
1920