"otsimissi" - 1 õppematerjal

Virginia referaadi sisu

indiaanlaste väikesed suguharud monahoac'id, catawba'd, saponid, monacan'id ja tutelod, algonkini murdeid kõnelnud powhatan'id ning irokeesikeelsed cheraw'd ja nottaway'd. 1607. Aastal jõudsidChesapeake'i lahte Londoni ja Pymouthi kompanii saadetud laevad uusasutatega, kelle eesotsas oli energiline kapten John Smith. Juba laeval avati pitseeritud kiri, milles loetleti seitse nõukogu liiget, kes asutatava koloonia juhtimise oma õlgadele pidid võtma. Pärast pikemaid sobiva paiga otsimissi peatuti Jamesi jõe kaldal. 13.mail 1607. Aastal pandi alus Uue Maailma esimesele püsima jäänud inglaste asundusele. Ehitatava linnakese nimeks pandi Inglise kuninga auks Jamestown. 1611. Aastal sai Virginia koloonia kuberneriks Thomas West, parun de La Warr ehk lord Delaware. Koloonia laiendamisel toimus indiaanlastega hulganisti kokkupõrkeid. 1619. Aastal sai Virginia koloonia omavalitsuse, mis oli Uus-Inglismaal esimeseks demokraatlikuks rahvaesinduseks. Aastast 1763 oli Virginia