MÄLU STRUKTUUR
või raamatukogu töötavad efektiivselt tänu ilmselt heale ,,raamatupidamis- ja
kataloogimissüsteemile". Nii mälus kui ka raamatukogus peab salvestama ehk kataloogima ühel ajal
mitmel põhimõttel. Sellega sarnasus siiski piirdub. Ilmselt on mälu puhul nii, et õigesse kohta võib
viia palju teid, ehk teisisõnu, asjad võivad meenutada meile väga erinevatel põhjustel ja väga
erinevate tunnuste abil. Kõige paradoksaalsem (ja laoruumis otsimiset erinevam) on juhtum, kus me
suudame väga kiiresti jõuda otsusele, et me mingit asja ei tea, s.t et see pole kunagi meie mälus
olnud.
Info säilitamine ei toimu vigadeta. Meeldejätmise ja meenutamise vahel võib salvestatud info kas
muutuda või häivida. Unustamine võib olla hetkeline, nagu see on sensoorse mälu korral, või
aeglane, nagu see ilmneb pikaajalise mälu katsetes. Kvarntitatiivselt saab salvestamist mõõta ja
kujutada unustamiskõverate abil