Lääne filosoofia
Platon eristab tõelisuse kaks tasandit, millest üks on püsiv ja muutumatu ja teine
pideva muutumise seisundis. Need on Platoni kaks maailma.
Näiline ja tegelik
Platoni ideeõpetuse taustaks on tegelikkuse ja näilisuse eristamine filosoofilises ja
inimlikus mõttes.
Meelte abil tunnetatava maailma taga on tõeliselt olevate ideede tegelikkus, mida
meeleline maailm ainult peegeldab. See ideede maailm on tabatav ainult mõistusega
ja sellele, mitte näilisele, tuleb tõe otsijail suunata oma tähelepanu.
,,Kui hing toimetab uurimist omaette, suundub igavese, surematu ja muutumatu
poole, ja kuna hing on sellega sarnane ja ühte sugu, püsib ta muutumatuna viibides
muutumatu naabruses ja sellega kokku puutudes. See ongi hinge seisund, mida
nimetatakse tarkuseks." Meeltega tajutav tegelikkus on näilisus, mis on laias laastus
olemas, aga päriselt ei ole. Näilisus hõljub olemise ja mitteolemise vahepeal. Näilisus
ei taga tõelist teadmist.