Peatükid 22-24
Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia.
Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika,
Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine.
Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule
kuulekaks.
Kolmanda maailma riike toetas Nõukogude Liit majanduslikult ja
rahaliselt(sõjatehnika, sõjaväelised nõuandjad), neid riike nimetati otsialistliku
orientatsiooniga riikideks.
Kommunistliku partei peamine roll oli liidril (peasekretär), kes pidi olema
vastuvõetav Moskvale, enamasti oli ta võimul surmani. Kommunistlik partei
kontrollis poliitilist ja vaimuelu. Partei oluliseks toeks olid julgeolekuorganid.
Iseloomustasid range tsensuur ja ulatuslik propaganda. Selline sotsialistlik
demokraatia pidi varjama valitseva partei ülemvõimu.
Sotsialistlike riikide poliitiline süsteem: